Eesti Kõrgem Kommertskool
Psühholoogia kursusetöö
“Uni ja unenäod
”
Õppejõud: professor J. Ennulo
Õpilane: Mark Maslov
ÕB - 11
Tallinn 1998
Sissejuhatus
Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.
Unenäo psühholoogia
ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE
1. LOODUSRAHVASTE UNENÄOD
Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama:
,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra (Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...
Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda — see on huroonide peajumal."
Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t š e r o k i i d e kohta on etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud ussihammustuse puhul.
Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb prognoosi ning annab soovitusi.
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.
,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre hind."
Aafrikas o n a š a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest.
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema orja.
Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim või jumal.
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:
,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus, sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."
Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:
,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."
Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole õiged.
,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega. Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks.
Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."
Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.
Siberi šamaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ". Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda šamaani haige juurde, teab šamaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga šamaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust."
Ka üks k e t i šamaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab:
,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime."
Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.
Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a šamaanidel — böönidel. V. Djakonova kirjutab:
,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne). Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.
Tugevad šamaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest ,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tus on ka laamadel.)"
Tõenäoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka muistsesse Tiibeti bööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgi otsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähem tõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud üle kogu Siberi, kusjuures puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist.
Elusaatust ennustasid tuva šamaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide järgi. Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas, arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loeti vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada.
Ka meie kaugemal hõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem:
— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid;
— umbsõlme puhul on tulija vaene;
— tõmbsõlme puhul tuleb rikas;
— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua;
— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua.
Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev tähendus vasemast. Näiteks kui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi; sügeleb parem käsi — annad midagi.
Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites: purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust; kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halba sündmust; kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meelt lahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071 on Novgorodi kroonikas tšuudi (eesti) nõia transsi ehk lõvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel Lõve jõe nimetus. Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid sõjalis-poliitilisi sündmusi.
2. SUMER JA EGIPTUS
Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega Kaldea) tunti unenägude tõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu märgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".
Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika üheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana-Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgameši eepose" esimeselt kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u. 2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta rõhub rahvast liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks älitugeva loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab Gilgameš Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut Enkidule:
,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgameš Uruki linnäs sind unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:
,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeri taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud mägedes. Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda heita, aga ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me mõõdaksime jõudu."
Rimat-Helit (Gilgameši ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kõike, räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile:
See, keda nägid keset tähti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sõjavägi sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks üle kogu maa. Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi."
Nagu eeposest teame, saidki Gilgameš ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid koos mitmeid võitlusi ja seiklusi.
Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenägu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid. (Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)
Kokku on Gilgameši eeposes seitse unenädkirjeldust.
Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sümboolsete unenägude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt tähendust omistati, näitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenägude seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).
Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese sündi, rõngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kärg naist, ruut täiust (mehe ja naise ühendus), süüdatud lamp hinge, päike head saatust, sõlm abielu, puu oksakoht elujõudu.
Värvustest sümboliseeris helesinine kui püha värv vaimu, valge tarkust, kuldne seadust ja must allilma.
Tihti oli unedel riikide saatusi määrav mõju. Nii viitab egüptoloog J. Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglüüfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenägu. Võimalik, et tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656 a.e.Kr.) egiptusepärase nimega.
Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast mõlemal pool on aga kaks madu.
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab ta ka põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.
Kuningas võtnudki ette sõjakäigu ja vallutanud põlise Egiptuse vaaraode residentsi — Memphise.
Vanas Egiptuses oli põhimõte, et unenägusid saadab jumal, kes vajaduse korral läkitab ka uneseletaja. Head uned pärinevad taeva- ja ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sõjajumalalt Setilt.
,,Gilgameši eepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoks arvatavasti Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.
Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist:
,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rääkinud:
,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan võime, mu aitaja..."
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas."
Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nõu, kuidas terveks saada.
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest: Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.
3. VANA-KREEKA
Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia kaudu.
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele Serapis) poeg.
Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal.
Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nähtus tervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtte unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".
Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri seletuse kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks, ja tervistus.
Üks rinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistada ühest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.
Huvitav on märkida, et toodud näites on rakendust leidnud sõnalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid on realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust".
Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tähelepanek, et mõnikord avaldub haigus'köigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse õpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nägi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks väepealik Ptolemaios. Cicero kirjutab sellest nii:
,,MafcedooTiia Aleksander, magades ühes telgis oma sõbr» Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mürginool, nägi sellist und : tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud käes suur omapärase kuju ja värvusega ravimtaime juur, mida ta näitas Aleksandrile. Hommikul ärgates olnud Aleksandril selle juure välimus hästi meeles. Ta saatnud sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mürginoolest tabatud sõdurid said terveks."
Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sõbrataril Aspasial tekkinud kord haavand lõuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud Veenus, kps ilmus tuvi kujul.
Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest räägib Herodotos.
,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta õnnistatud seisukorras oli, nägi ta unes, et sünnib lõvi. Ja mõni päev hiljem sünnitaski ta Periklese, Xanthippose poja." ,
Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenägudelt abi ka riiklikes küsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie körgema riigiametniku templiuned, mille järel koostati või muudeti seadusi. Et riigimeeste võimed jäid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike küsimuste tähtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad. Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ääres Parnassose mäe nõlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr. Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet püütia andis tähtsaid ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. püütiamänge, mis olid muusikalis-sportlikud võistlused ja mida peeti nagu olümpiamängegi iga nelja aasta järel. Püütiamänge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr., seega umbes 900 aastat.
Teatavasti oli Delfi oraakel pühitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli ühtlasi Päikese jumal. Apolloni kaksikõde Artemis, nõidusjumalanna, oli aga K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise taevakehaga.
Püütia nimetus on võib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mõju.
Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.
Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui järjekord kätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale.
3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatud taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult.
Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta võib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest elusaatust oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mõju.
Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.
Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui järjekord kätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale.
3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatud taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult.
Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta võib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest elusaatust ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lõpetas oraakel tegevuse.
Muuseas on Delfi oraakli pärast ka ,,püha sõda" peetud. See oli 352. a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud Delfi templi vara ning maksid sellest sõduritele palka. Kreeklased said Makedoonia Aleksandrilt lüüa ja Delfi oraakel säilitas veel mõneks sajandiks oma funktsioonid.
Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vähem tähtsaid oraaklipaiku. Tuntuim ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Põhja-Kreekas muistses Epiirias, kus pühade tammede kohina järgi püüti Zeusi tahet teada saada.
Dodona hiiest räägib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis asutatud juba enne VI sajandit.
Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne helleenide höim, kelle nime järgi hakati edaspidi nimetama kõiki kreeklasi helleenideks ja kreeka kultuurimõju hellenismiks.
Oma tegevuse lõpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mõttelisi ennustusi. Näiteks öelnud ta Lüütia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pärsia sõja kohta nõu küsima:
,,Kui iiletad Halyse jõe, purustad suure riigi!" Kroisos ületas jõe... ja purustas oma riigi!
Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sõtta astusid, küsinud sõja tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sõda' pisarateta." Spartalased võitsid, kaotamata ühtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud, naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates võiks viimast ennustust siiski õigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas või võõrsil). Ja võita sõda ilma ühegi kaotuseta pole just kergesti prognoositav sündmus.
Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lähedal Abais. Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pühamu.
Kreeka-Pärsia sõdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mõlema poole väejuhid ka oma unenägudest. Herodotose andmeil olevat Pärsia kuningas Xerxes 1 sõjakäigu Kreeka vastu ette võtnüd oma unenäo tõttu. Ta näinud unes jumalust, kes andnud käsu Hellasega sõdida.
Plutarehose andmeil näinud Kimon, Kreeka väejuht Kreeka-Pärsia sõjas, enne Egiptusse ja Küprosele soori-tatud sõjaretke und:
,,Ta nägi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka sõnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"
Unenägu tõlgendanud Kimoni sõber, uneseletaja Antifi-los nii:
,,Koer — see on vaenlane. Kõne ja haukumise vaheldumine on Pärsia vägi, mis koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepärane olla — tähendab surra.""
Nii juhtuski, et Kimon tõi Kreekale võidu, kuid hukkus ise Küprose juures peetud lahingus 449 a.e.Kr.
Herodotosel on veel teateid Ateena endise türanni Hippiase kohta, kes oli sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning võitles Maratoni lahingus pärslaste poolel. Herodotos kirjutab:
,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pärast seda, kui ta eelmisel ööl oli näinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda unenägu seletas ta nõnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti võimule ning sureb vanul päevil oma kodumaal. Nõnda tõlgendas ta siis oma unenägu."
Maratoni lähistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja üks liikuv hammas kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jätkab:
,,Kui aga hammas nähtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:
,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma võimu alla. Selle osa, mis õigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unenägu on sel viisil täide läinud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid pärslased Maratoni lahingu väiksemaarvulise Kreeka sõjaväe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast Termopüülide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik või Sparta kuningas peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termopüülides vübivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pärast ohvriloomade silmitsemisf kõige esimese-m öelnud, et neil tuleb koidikul surra."
Herodotos räägib ka Termopüülide raidkirjast:
,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui läbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja küll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nüüd spartalaste kuninga väest."
Endelisi märkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
Üldtuntud on seik, et Aleksander nägi enne Foiniikia linna Tüürose vallutamist kilbil tantsivat saatürit. Unesele-taja Aristandes ütles, et see tähendab ,,Sa Tyros" (sinu Tüüros).
Aleksander võttis nõuks Tüürost rünnata ja vallutas linna.
H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vägi pääsenud Aasia-sõjakäigul vaid tänu väepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Pärsiasse ettevõetud sõjaretke külastas Aleksander veel üht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverännaku Siva oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid Amonit Zeusiga.
Aleksander küsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedes riskantset sõjakäiku kogu Pärsia vallutamiseks ning põrgates seejuures makedoonia ülikute vastuseisule, otsustas ta, et üldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polütikat."
Makedoonia Aleksandrile määratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni enne oma surma. Ta ütles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa päeva pärast Babülo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr. Babülonis.
Plato andmeil näinud ennustavat und ka kuulus mõttetark Sokrates. Kolm päeva enne oma sunnitud enesetappu öelnud ta sõber Kritiasele, et sureb. Ta näinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose värssi. Värsis oli öeldud: ,,Kolme päeva pärast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid välja ka põhilised ennustuskunsti, mantika moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled, käejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, õli, tuli, ohvrilooma sisikond, täringud, kivid, lamp, laip, küüned, muna, linnud, pulgad, õhk, numbrid, tähed, endelised sündmused jt.
Ega tänapäeval palju uuendusi olegi juurde mõeldud — ehk üksnes kohvipaks, kaardid ja taldrikukeerutamine.
4. VANA-ROOMA
Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse 753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lääne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada. Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) järgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses (haruspeksia) võime ära tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id. Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — püromantiaga, mille vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud organismi tule sümboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pärit Vana-Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajärk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lõppu unes ette näinud.
Rooma kuningliku perioodi kohta on märkmeid ajaloola-sel N. Maškinil: ,,...sageli pöörduti nõu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes arfasid jumala tahte lindude lennu järgi ja selle põhjal, kuidas nokivad teri pühad kanad. Pärimuse järgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. sibülliraamatud. Nende raamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme sibülli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Sibülliraamatute poole pöörduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende säilitamine oli usaldatud erilistele preestritele ja tõlgendajatele."
Lisada võiks veel seda, et sibülliraamatud hävisid Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali käskis Rooma väejuht Stilieho aastal 400 põletada.
Esimeseks sibülliks on peetud Trooja kuninga Priamose tütart Kassandrat. Kreeka mõjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibülli. Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lõuna-Itaalia läänerannikul Napoli lähedal. Rooma vöimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia üha rohkem ka kultuurilisi mõjutusi. Eriti suur oli Kreeka mõju. Kreeka põhilised jumalad võeti üle nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars, Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tõin, et näidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on säilitanud oma põhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvõimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On näiteks teateid suurest Sitsiilia orjade ülestõusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastat orjade käes, vermiti isegi oma münte ülestõusu juhi Eunuse portreega. Alles mitme konsuli ühendatud armeed suutsid orjadest võitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Maškin järgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega käis kaasas võimeka maagi ja ennustaja kuulsus. Räägiti, nagu oleks Eunus suure süüria jumala Athagali kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati süüria tsaaride nimega Antioehoseks."
Ülestõusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma võimu Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tõusid Sitsiilia orjad jälle üles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Maškin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda. Salvius võttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ülestõusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks tähtede järgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ülestõusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusväärsemaks või ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibüllid, pöördusid nad erakordsetes olukordades Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago väejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sõjaväe ja oleks võinud rünnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma raamatus ,,Hannibal" nõnda:
,,0raakel luges üle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua. Ta andis ka nõu, kuidas seda teha. Süs aga lisas: ,,Kui te, roomlased, nõnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutub õnnelikuks )a võit sõjas jääb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad edenevad hästi ja ta päästetakse, saatke Apolloni püütiale kinke sõjasaagist ja raha, mida saate sõjasaagi müügist. Austage sõjamehe relvastust, hoiduge ohjeldamatust lõbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kõige ohtlikum sõda, II sõda Kartaagoga. olevat alguse saanud Hannibali unenäost. Selle tagajärjel olevat ta otsustanud Kartaago valitsejate nõusolekuta rünnata Rooma ,,mõjusfääri" kuuluvat Sagun-tumi linnä. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sõdurite ja mitte ainult sõdurite seas kuuldused imepärasest unenäost, mida Hannibal näinud ja mis ennustanud võitu."
Üks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sõja jooksul oli aastal 216, veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sõjaväele lõksu: jättis oma laagri näiliselt maha, kullahunnikud nähtaval, lõkked põlemas. Ise aga jäi tee äärde varitsema, et ootamatult rünnata. Luure teatas konsul Marius Statiliusele, et tegemist on arvatavasti löksuga, ja otsustati kindlustatud laagrist mitte väljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius Statiliuse teadaanne põhjustas efekti, mis oli vastupidine sellele, mida ootas Emilius Paulus. Södurid hakkasid veel valjemalt ja otsustavamalt nõudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis käsu teele asuda ja vaid viimasel hetkel õnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide riviembleemid kanti juba väravast välja, kui Emiliuse saadik teatas Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet (minu sõrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda ülesköetud sõdureid, et pöördutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui haned päästsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma impeeriumiga!
On säilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kõnemees Ci,cero nägi unes tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas. Muuseas oli Augustus see, kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud vöimuvõitluses Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.
Üldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et sibüll oli Caesarit hoiatanud 15. märtsi eest. Teel senaatorite nõupidamisele kohanud Caesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga midagi erilist pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitte läbi!"
Edasi kirjutab ajaloolane Grube:
,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest öösel hirmsaid unenägusid näinud. Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar koju jääks. Tõesti tahtis Caesar abikaasale järele anda ja konsul Antoniusel enese asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga üks Brutuse sugulane tuli ta järele ja meelitas teda, nii et ta ligi läks."
Tagajärg on teada — 23 noahaava.
Mida Calpurnia nägi? V. Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et mehe büst jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid.
5. PIIBEL UNENÄGUDEST
Piiblist leiame 12 prohvetliku unenäo kirjeldust. Need on 1 Moosese, Kohtumõistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt.
1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova ilmutab end unes ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvõsa tulevast võimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.
1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenäost. Jumala ingel selgitas talle Labani riukaid ja käskis oma sünnimaale minna.
1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenägu, mida ta jutustas oma vendadele.
,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid väljal ja vaata, minu vihk tõusis äkki üles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ümber ja kummardasid minu vihu ette."
Ja tema vennad ütlesid temale: ,,Peäksid sina õieti kuningaks meie üle saama? Kas sa peaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad võtsid teda veel enam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnede pärast."
1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ühest unenäost. ,,Ja ta nägi veel unes teise unenäo ja jutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen unes veel ühe unenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11 tähte kummardasid minu ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sõitles teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis sa unes näinud? Kas mina ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""
1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao õukonnast. ,,Ja keldriteenrite ülevaataja jutustas oma unenäo Joosepile ja ütles temale: Mu unenäo sees oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu küljes olid kolm oksa ja need olid pakatamas, ta õied olid välja tulnud ja tema kobarate küljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu käes ja ma võtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte."
Ja Joosep ütles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, tõstab vaarao su pea üles (keldriteenrite ülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jälle su ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endise viisi järele kui sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.
,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga — I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepi vastu: ,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal. Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sõid seda korvist mu pea pealt ära."
Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su pea otsast ära ja poob sind üles puusse ja linnud söövad su liha sinu pealt ära." Nii see ka juhtus.
1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenägu seletama:
,,Ja vaarao ütles Joosepi vastu: ,,Mu unenäos oli nõnda see: vaata, ma seisin jõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid üles seitse lehma, mis lihavad liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemad sõid aasa peal.
Ja vaata, teist seitse lehma tõusid nende järel üles, väetimad ja väga pahad pealt näha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kõige Egiptuse maal säherdusi pahu näinud.
Ja lahjad pahad lehmad sõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja nemad said nende kõhtu ega olnud tunda, et nemad nende kõhtu saanud. Ja nende nägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasin üles.""
Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jätkab vaarao nõnda:
,,Pärast nägin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tõusid ühest kõrrest, täied ja head.
Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest ära kõrvetatud pead tõusid nende järel üles.
Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead ära."
Järgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse nälja-aastat, kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:
,,Ja et unenägu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on Jumalast tõesti seatud ja et Jumal pea jõuah seda tegema."
Kohtumõistjate 7, 13-15.
On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitväeosa ja rohkearvulise Midjani sõjaväe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sõdurite vestlust.
,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele üht unenägu ja ütles: ,,Vaata, ma nägin unes ja vaata, üks küpsetatud odraleib veeretas end Midjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid, et nemad maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olid maas."
Ja teine vastas ja ütles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase poja Kideoni mõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõik leeri."
Ja see sündis kui Kideon unenäo juttu kuulis ja selle seletust, siis kummardas tema ja läks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske üles, sest Jehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""
Ja nii see sündiski.
Tanieli 2. pt.
Paabeli kuningas Nebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad ei saanud seda seletada, ning määrati seetõttu hukkamisele.
,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ühes nägemises öösel. Siis kiitis Taniel taeva Jumalat.
Taniel läinud ku'ninga juurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid kuningale teadaolnud unenäo:
,,Sina, kuningas, nägid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju oli suur ja tema au selgus oli väga kallis, see seisis su kohal ja oli hirmus pealt näha.
Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema kõht ja puusad olid vasest. Tema sääred olid rauast, tema jalad olid muist rauast, muist savist.
Sa nägid, kui üks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kätega ja lõi kuju tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki. Siis pekseti rusuks ühtlasi raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said ära nõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis need ära ja neile ei leitud ühtegi paika.
Aga kivi, mis kuju •maha lõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.
See on see unenägu. Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.
Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud kuningriigi, väe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.
Ja sinu järel tõuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas kuningriik, mis vasest, mis kõige maa üle peab valitsema. Ja neljas kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepärast et raud kõik puruks peksab ja vaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik asjad pihuks lööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.
Et sa aga oled näinud jalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast olevat, on see: see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga raua tugevus on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat.
Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.
Et sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jää mitte teineteise külge kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""
Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see õige seletus.
Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenägu.
,,...ma nägin ja vaata, üks puu oli kesk maa peal ja ta kõrgus oli suur. Suur oli puu ja jäme ja ta kõrgus ületas taevast saadik ja see oli näha kõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli toidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid linnud, mis taeva all ja kõik liha toitis ennast temast.
Ma nägin oma pea nägemiste seas oma voodi peal ja vaata, üks püha vahimees tuli taevast maha.
Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis põgenevad elajad tema alt ära ja linnud ta okste pealt.
Ärge jätke tema känd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni välja rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale osaks saama metsalistega.
Tema süda peab saama muudetud, et see ei jää inimeste sarnaseks ja metsalise süda peab temale antama ja seitse aega peavad tema üle mööda saama."
Järgnevalt seletab Taniel hirmuvärinaga, et puu all tuleb mõelda kuningat ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega" metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kõigevägevam on valitseja inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."
Nii olevat aasta pärast ka läinud.
Tanieli 7. pt.
Kirjeldatakse Tanieli enda sümboolset unenägu neljast ,,elajast" — tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest viimane kiusanud usklikke ja saab seetõttu taevaliku kohtu läbi ,,ära kaotatud ja hukka saama otsani".
Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos ilmneb antiikajale iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.
Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi enda kaks unenägu ja neli unenägu, mida ta tõlgendas, samuti sõdurite prohvetlikud unenäod enne lahingut (Kideoni lugu).
Tanieli raamatu kolm unenägu on aga arvatavasti ideoloogilised konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat, mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.
Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole siin mingil juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sõna-sõnalt Tanieli raamatu ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.
Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a.
V Moosese 13, 2-6.
,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe tähe ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rääkinud ja ta ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.
Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."
1 Samueli 28, 6.
Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu.
,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenägude ega Arimi ega prohvetite läbi."
Siis läks Saul spiritistliku meediumi juurde nõu saama. Samueli vaim ennustas talle kadu.
1 Kuningate 3, 5.
,,Kibeonis näitas ennast Jehova Salomonile öösel unes ja Jumal ütles: ,,Palu, mis ma pean sulle andma.""
1 Kuningate 9, 2-9.
,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta ennist temale oli Kibeonis annud näha."
Koguja 5, 6.
,,Sest kus palju unenägusid, seal on tühised asjad, nõnda ka kus palju sõnu, aga sina karda Jumalat."
Jeremia 23, 25-30.
Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ütle-vad, kes minu nimel prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud... Nemad on prohvetid oma südame kavaluse järele...
Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle juures on minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on õlil tegemist puhta viljaga? ütleb Jehova.
Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sõnad üks teise käest varastavad."
Jeremia 27, 9.
,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste õnneandjaid ega eneste unenägemist, ei eneste lausujai
Tanieli 1, 17.
,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse kõiksuguses kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise ja unenägude peale."
Joeli 3, 1.
Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan oma vaimu välja valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti viisil rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid unes nägema, teie noored mehed peavad prohveti nägemusi nägema."
Mida kokkuvõtteks öelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vöitlus oma usu eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset võimu. Oli ju vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime või prohvetlus) ja ma usun kõike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sündmustekohtu veel ideoloogiline kriteerium.
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.
6. RAHVUSEEPOSED
HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)
Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.
Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taas võitlusse, otsustas Zeus:
,,Siis parem kõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näeks petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii sõnad teata, mis ütlen ma sulle.
Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, et nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses asjas on üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kõik on Hera veennud palvega neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.
Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaia mustkülgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse järglase leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.
Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor, Neleuse poeg, keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni taevalik nõnda nüüd ütles...
Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea täis mõtteid ja plaane, mis ei pidanud teostuma iial."
Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari alt ära 9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb kümnendal aastal.
Saatuse vääramatust näitab järgmine lõik, mis räägib Odysseusest ja Diomedesest:
,,Nüüd ühes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks Perkota maa ennustustark oli, Merops.
Poegade saatust see nägi ette ja ei lubanud sõita neid mehitapvasse taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid ära surma ja saatuse haldjad."
Erandliku juhusena on ennustuse ütlejaks jumalanna Hera tahtel isegi kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."
Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub ta nende luud ühte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Märkimisväärne on ennustuse täitumise aja pikkus (Alithersose ennustus Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.
Kõik on kulgenud nõnda ka, ütlen, Odysseuse saatus, kui seda ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik tal, et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde mingi uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.
Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja ilmub unes. Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema sõbrannana ja soovitab minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).
Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole antud mitte ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sündmusega (Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud olla, sest puudus ühtne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse puuhobu suur."
Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis, et Poseidon lööb puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe ülikõrge me ümber. Nü kord ennustas rauk."
Kükloop rääkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jäigalt fikseeritud: oli võimalus kulgeda mitme variandi järele. Nii ennustab Hadeses Tark Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist: nende laev satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab üksi koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).
Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia räägib oma unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20 õuel teri nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo tähendust — kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod, põlvedki teil — kõik kaetud on nii nagu ööga. Oigeid kuulen ma ümber ja näen: pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla, kus ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning must süngus kõiki on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lõpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest unenägudest.
,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,
petavad
meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,
kõik
ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa läbi ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.
Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvördrile surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga õnnestub tal tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi korrates oma pojad, söötis nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda tappis ta pistodaga Atli ja süütas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel endelised uned, mida Gudruun püüab väärtõlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just nornid, unenäost veidrast — kui oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid meelega mõõga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast näha tähendab tuld, ent emanda viha — indu ja uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja maitse.
Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja, nagu neelanuks maaga ma nende südameid, ränkraskel meelel, veri rutjumas soontes.
Nagu oleks mu kätest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, võikust tundes toitusin korjustest.""
,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Högnit ja Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See õnnestub ja pärast nende vastupanu murdmist lõigatakse elusal Högnil süda kehast välja. Gunnar puuakse ussaeda.
Högni noor naine Kostbera räägib mehele oma hoiatus-unedest, see aga väärtõlgendab neid.
,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui mu murel on põhjust.
Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."
Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.
Kostbera räägib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et mul hirm kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja siis trampimist oli õige tunduval määral."
,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jääkaru, tuleb rajuilm idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja, vist tähendab vaeva see ja meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sõid, tegin su terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?
Nagu verine mõõk oleks välkunud särgist sul — halb lausuda kaasale säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest läbi ja õues ja aias ulusid hundid...
Nagu möllanuks jõevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas, mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi tähendab?
Nagu käinuksid öösel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.
Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:
,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja siia te tulite!"
E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt läbi kahe aastatuhande. Nad kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka prohvetlust.
Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna. Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:
,,Küll see Kyllikki kõneles,
naine ette hoiateli:
,,Oioi armas Ahtikene!
Ära sa mine sõdaje!
Nägin unda ma magades,
sügavasti suikudessa:
tuba kõik oli tulessa,
leeki suuri lõkateli
üsna meie akna alla,
päraseina peenderalla,
säälta tuisahti tubaje,
kosena üles kohades
põrandalauasta lageje
akkenasta ukse külge."
Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid. Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda, kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades lepalaaste arbusõelale.
F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes toob rahvale õnne.
III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:
,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua taga Pulmapäeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku õues
õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas öösist unenägu,
Lugu läbi mõtlemaie;
Mõtles tunni, mõtles teise,
Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka telepaatilist unenägu. Kalevipoeg
,,Ärkas unest ehmatades.
Kuri unenäo-kuju
hädaohtu ähvardelles
võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka ,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi seitse nädalat kestnud nõidusunes:
,,Eilse päeva ilmutused
unenäona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)
II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.
III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab Läcplesist.
VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem Lacplesise tapab.
7. ENDED
Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle pöhjuseks olevat sündmust.
Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases" ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud siis kiviks.
Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur ennustas head.
Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava vastuse kõuekõmina näol.
,,0düsseia"
Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse suguvösale jääb saarel võim.
Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.
,,Vanem Edda"
,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks enneteks järgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.
Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on näha sörkivaid hunte.
H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära lüüakse.
,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks; katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav kriuksus, kui Högni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli laulatatud.
— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem suri V. rongiönnetuse tagajärjel.
— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati, et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades inimohvreid.
Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade endelisele tähendusele.
Lõpuks veel ühest antiikaja endest.
Kartaago väejuht Hannibal pöördus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:
,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale, käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal mürgitas enda mõni aasta hiljem.
8. KILDE KESK- JA UUSAJAST
Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.
Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi kalifaadi kaliifi Harun-ar-Rašidi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Rašid Samarkandi ja Oxuse provintsi ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus. Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mõne päeva pärast Harun-ar-Rašid suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi, sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja ilmnes järgmist.
Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".
Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre uputada.
Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a. üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.
Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559. aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon, skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena). Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!
Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil 1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel", pärast 1900. a.
Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel, kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi pilvede."
Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna. Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala pärast Freiburg vabaneski.
Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661. a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie. Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sünnib tal kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas. Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ülemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb saarel õnnetuna.
Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais, kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe aasta pärast sai Josephine'ist ühe teise kindrali, Napoleon Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine saatus ja lõpp 1821. a. Saint Helena saarel on üldtuntud. Muuseas oli Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes näinud ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta suri.
USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lõpu kohta mitu parapsühholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel ööl pärast presidendiks valimist vaatas Lincoln peeglisse ja nägi seal oma normaalse peegelkujutise kõrval veel vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.
1865. a. märtsis, kuus nädalat enne mõrva, nägi ta und, millest rääkis lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nähtavasti tõusin voodist ja läksin alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jällegi seesama kaeblik nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.
Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud. Iga asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nõnda kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud. Mis võis olla koige selle tähendus, Otsustanud leida nii müstiliste ja vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus katafalk, millel lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis ka hulk rahvast. Mõned vahtisid kaetud näoga surnu poole, teised nutsid haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."
Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest masendatud isegi nüüd veel."
Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.
,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel. Kukkusin paadist jõkke."
Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4. veebruarist, öelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Härra! Midagi ebatavalist juhtub üsna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil kõlasid surmavad lasud.
On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid J. Garfield (1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).
9. EESTI
Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul näinud unes, et Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel XII) võidab, aga pärast kaotab. Nii see ka läks.
Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas Järve külas 16. oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena (s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee äärde teivad püsti, sidunud lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda, küsinud: ,,Jaan, mis nüüd teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse edaspidi. Mõtte kärmusel räägitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja öelnud, et tulevikus saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.
Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta!
Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud ta järgmiselt ette: ,,Kui sild Kasari jõele ehitatakse, siis tuleb Venel sõda. Kui sillale pragu sisse lööb, siis Vene kaotab."
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sündmusi. Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui küünlad, nii et teisel päeval saab tuhas kartuleid küpsetada.
Väidetavalt ennustanud Järwe-Jaan ette ka Esimest maailmasõda. ,,Kord kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb suur verevalamine. 10-12 kuningat hakkavad teineteisega sõdima. Ka meie maale tuleb suur verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..."
Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:
,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus tara ja sõda algaski."
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda olevat ta teinud järgmistes ütlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."
Lõpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jääb viimaks nii väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha."
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga? Siin on veel üks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.
Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasöda Tallinnas Lasnamäel elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nägemustest jutustas ta tütrele, kes need üles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi.
Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi.
— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb noor mees, kes pole kirikuõpetaja.
Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920. aastal.
— Vagunid lendavad õhus. Ristitaolised kujundid lendavad õhus Tallinna kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab võtma toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes", seega üheksa aastat enne seda, kui Nõukogude lennuvägi 9. märtsil 1944 Tallinna pommitas.
10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga ,,Selgeltnägija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hävitatakse!"
Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hüpnoosiseansiga B. Johansoni eestvöttel. Artikli andmed bn pärit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis seansil.
Pärast hüpnotiseerimist öeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti jutustada vahepealsetest sündmustest. Meedium rääkis muu hulgas järgmist:
,,...Näen rohukamarasse kasvanud varemeid, näen lõputuid riste, haudu... näen üksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."
,,,,Millal see juhtus?" päris edasi hüpnotisöör. Kõik on hingetud, äärmises põnevuses.
,,Kaksteist aastat varemalt... sõda... hirmus... julm. Jaaniöö, rahvas lõbutseb, loidavad jaanituled...
Nõukogude Venemaa sõjalennukid, terve taevas on neid täis... Nad ründavad Tallinna. Pommid lõhkevad, majad purunevad. Tänavad on täis laipu... veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."
,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie õhulaevastik?"
,,Üksteise järgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi langeb palju..."
,,Edasi! Millega lõpeb see kõik?"
,,Sõda, hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."
Peagi lõpeb seanss. Ja varsti on meedium jälle harilik inimene. Ainult ta on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle temalt kuuldud sõnu, siis võpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta väriseb sealjuures kogu kehast, täis hirmu."
Toodud seansikirjeldusest läks paljugi täppi. Vahetult Eestit puudutav Saksamaa ja N. Liidu sõda algas öösel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniõhtu lõkked sellepärast ära ei jäänud. Maale jõudis sõjateade mõnepäevase hilinemisega.
1944. a. 9. märtsi õhurünnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13 000 majast hävitati 6000.
Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mõnekuisest Blitzkrie-gist midagi välja — sõda kestis kuus aastat.,
Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hüpnoosiunes öelnud: ,,Päts on leivapäts, kui Päts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."
1933. a. avaldas ta ühel seansil, et Vene väed tulevad Eestisse sisse! Küsimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. pärast kommunistlikku riigipööret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse väravad!"
1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis, teatas ta hüpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt räägitavat ja Hitler on seal võimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)
10. XX SAJAND
Üks esimesi sündmusi, mis pälvis XX sajandil üldsuse suure tähelepanu, oli 1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil 1912. Nagu näitavad USA psühhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on kirjanduses fikseeritud vähemalt kümme seda sündmust ettenäinud unenägu. Tähendusunenägu näinud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja Brasiilias. Lisaks sellele nägi katastroofi samal ööl unes veel seitse inimest.
Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ühe mees-ametniku unenägusid. Sel mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta nägi unes ,,Titanicut" uppumas, laev kaldus, kruvi õhus pöörlemas, reisijad merehädalistena paatides. Ometi ei loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.
Kümnest tähendusunest olid neli vähemalt 10 päeva enne katastroofi, kuus unenägu olid 10 päeva kuni mõni kuu varem.
Esimese maailmasõja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenägusid. Minugi kollektsioonis on mõned. Tähtsamatest meestest, kes saatuslikku sündmust para-psühholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi Joseph de Lanyi'd. ööl vastu 28. juunit 1914 nägi ta unes sõja ajendiks saanud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist.
1978. a. kandis Lääne-Saksa professor Hans Bender parapsühholoogia konverentsil Cambridge'is ette juhtumi Saksa sõduri säilinud kirjast (detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasöja puhkemisest.
Ka Teise maailmasõja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel ette nähtud, nagu nähtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest. Mõned näited on ka minul, kuid nendest hiljem.
Paljude väljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes või muul viisil ette nähtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni jt. tuntud nägijate olid need sündmused ette tajutavad ka Lääne-Saksamaal, Soomes, Eestis.
Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mõrva nägi Soomes ette üks naisõpetaja:
,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli tütar uksele ja ütles:
,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole teada, kes teda tulistas."
Mina aga ütlesin, et mis ta lobiseb: kes nüüd Kennedyt tulistab. Tütar aga kinnitas, et nii öeldi uudistesaates.
Paar nädalat hiljem istusin (TV) õhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama teadet president Kennedy surmast.
Tundsin lausa õudust. Kuidas oli võimalik, et tütar oli rääkinud sedasama kaks nädalat varem?
See mõrv oli täitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni püüda" isik, kel oli vastuvõtuvõime."
Kahjuks pole juhtumi kirjelduses märgitud, kuidas tütar seda teadet tajus. Võimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga ärkvelolekus.
Üks önnetus, mis avaldas mõju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril 1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128 last. Nädal pärast katastroofi avaldas psühhiaater J.C. Barker ajakirjanduses üleskutse, et need, kes olid katastroofi unes või muul viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus üle Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unenägu, millest 70% olid sümboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui mehi (võib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju surmasaanud laste emasid).
Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vähernalt neli päeva varem, 8 juhul kuni kaks nädalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mõne kuuni.
Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee. Tuleks koguda elanikelt andmeid lähe-nevate katastroofide kohta ja püüda önnetusi vältida (või vähemalt organiseerida kiiremini abi, vähendada ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British Premonitions Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).
Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis —Central Premonitions Registry. Käesoleval ajal keskus ei tegutse.
Spontaanseid õnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ülikooli psühhiaatriateaduskonna parapsühho-loogia osakond eesotsas prof. J. Stevensoniga.
Niisugused spontaansete nähete kogumise keskused on alates 1971. a. veel Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on praktiline väärtus) ja Lääne-Saksamaal — Institut für Grenzgebiete der Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.
Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti täitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:
— Ta ennustas, et lähema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.
Suure õlireostuse põhjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris Nova Scotia lähedal.
— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ühe aasta jooksul.
De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.
— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab järgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.
Selle sajandi tuntumatest ennustajatest võiks nimetada veel USA-s elavat Jeane Dixonit, 1918. a. sündinud saksa immigrandi Franz Pincerti tütart. Jeane avastas oma võimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale, et mõne päeva pärast saab ta musta äärisega kirja. Oma onule ennustas ta öigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest võiks nimetada näitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nõukogude sputniku väljasaatmist, Mahatma Gandhi mõrvamist, ÜRO peasekretäri Ham-marskjöldi surma lennuõnnetusel (ka Jeane'i enda mees suri lennuõnnetusel, mida ta ette nägi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.
Viis päeva enne John Kennedy mõrva (22. nov. 1963) nägi ta presidendi kirstu Valgesse Majja kantavat ning rääkis sellest mitmele tunnistajale. Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11. märtsil 1956, mil ta oli öelnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks ja ta sureb traagiliselt väljaspool Valget Maja. J. Dixon püüdis K. Halle ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei võetud hoiatust tõsiselt ja sõitu Dallasesse ära ei jäetud.
J. Dixon räägib, et enne visiooni teket on juba mitme päeva jooksul tunda erilist pinget.
Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sündivat poeglaps, kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ühendamaks inimkonna rahu- ja progressi-püüdlusi. Selle mehe mõju olevat maksimaalne 1999. aastal.
Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945). Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike autohüpnootiliste seansside järgi on proto-kollitud u. 14 000. Mõned ta ennustused on alljärgnevad.
1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sõda, mis tulevat USA jaoks suurim pärast Teist maailmasõda, mis löpeb 1945. a.
1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.
Ta ennustas õigesti Esimese maailmasõja alguse- ja lõpuaasta.
Enda tulevase taassünni kohta rääkis Cayce, et sünnib uuesti aastal 2100 Nebraskas. Lapsena väidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud Virginias 200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda külastama neid kohti, kus ta väidab end olevat elanud — Virginiat, Kentucky't, Alabamat, New Yorki, Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline õhusõiduk, mis liigub suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur sadam. New York on vahepeal hävinud ja teistsugusena üles ehitatud, nii et Cayce seda algul äragi ei tunne!
Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril hobuste võidusõite, siis kadusid ta võimed üheks aastaks.
Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.
Maa pooluste nihke tõttu muutub kliima keskvöötmes soojemaks. Paljud rannikualad USA lääne- ja idarannikul hävivad.
E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited Atlantisele. Maa hakkab seal tõusma ja tulevikus võtab ta enda alla mitmesajaruutmiilise ala.
1968. a. leidiski USA mereväelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare piirkonnast veealuseid müüre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused näitasid, et müüre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10 000 a. tagasi müüri asukohast 40 km põhja pool asuvast kivimurrust.
Skandinaavia ennustaja John Sundström (sünd. 1903) oli õigesti ennustanud 1976. a. olümpiamängude boikoti ja Iraani šahhi surma (1978. a.). Samuti öelnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Müncheni olümpia-mängudel sportlastele tehtava atentaadi.
Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Üks kvalitatiiv-selt omapärasemaid oli aatomipommi esmakordne sõjaline katsetamine Hiroshimas. Selle katastroofi erakordsus viib mõttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid seda ette näha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul önnestunud leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani (vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob ära ühe Hiroshima elaniku proua Kumakisi unenäo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:
,,Aga mina nägin täna öösel maavärisemist. Majad purunesid, kõik ümberringi oli haaratud tulest. Aga kõige hirmsam oli see, et päike langes maa peale. Ärkasin hirmu tõttu ja jätkasin karjumist, juba niinematil istudes.
Vana naine kummardus ja tõ'mbas pea õlgade vahele. Hirmust suurte. silmadega, surudes nimetissõrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi kähedal häälel: ,,Kõik, mida ma unes näen, läheb täide.""
On vähe tõenäoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nähakse ette vaid mõni tund. Reaalsündmuste käik oli selline:
— 6. augustil 1945 kell 8.15 lõhkes aatomipomm u. 500 m kõrgusel, olles lastud langevarjuga alla 8000 m kõrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29. Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma 86000. Hooneist hävis 60%.
— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandör kolonel Tibets saanud teada lahinguülesande sihtmärgi — Hiroshima.
— 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud käsu kasutada augusti algul mõne Jaapani linna vastu pommi.
16. juulil 1945 oli New-Mexico kõrbes korraldatud esimene aatomipommi katsetus.
— 1. juunil 1945 oli USA valitsus põhimõtteliselt otsustanud kasutada loodavat pommi sõjas Jaapani vastu.
— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti, mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.
Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hävingu kohta peaks olema juba enne Teise maailmasõja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on juba 1943. aas-tast ennustatud, et sõja Jaapanis löpetab aatom.
Nüüd mõned ajaloolised detailid, mis võiksid seoses Hiroshima tragöödiaga huvi pakkuda.
6. augustil 1653 oli Hiroshimast läbi voolaval Ota jõe] suur üleujutus. See olnud nii hävitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks päevaks.
Muuseas ei piirdunud saatuse hävitustöö linna kallal 6. augustiga 1945. 17. septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja üleujutus. Kui algul oli linna hävitanud tuli, siis ülejäänu tegi vesi. Kui pomm suutis hävitada vaid 10 silda, siis uputus lõhkus neid 20. Pealtnä-gijad kirjeldavad üleujutusjärgset Hiroshimat kui suurt järve.
Ka teisel aatomijõul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.
Nagasaki oli alates XVI sajandist põhiline (1725-1854 ainuke) välismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.
Omaette uurimisteema võiks olla üldse suurte katastroo-fide etteaimamine. Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuüksi Dresdeni pommitamine USA-Suurbritannia lennuväe poolt nõudis 1945. a. veeb-ruaris 120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja Nagasakis kokku! Hamburgis nõudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis 40 000 sakslase elu. Nende arvude üle me väga ei imesta, sest iga Teise maailmasõja päev nõudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maaväring, kus ohvreid oli 830 000. Gangese üleujutus nõudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal oli varem olnud suuremaid katastroofe, näiteks Tokio maavärin 1923. a. Ohvreid oli siis 143 000.
Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline küsimus, kui pikalt on võimalik neid ette öelda ja kas on võimalik inimkaotusi vähendada?
11. PROHVETITE EKSIMUSED
Pole ühtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku või mineviku hindami-sel. Tohutult raskem on aga täpselt ette öelda tulevikus saabuvaid sündmusi. Sellest on tingitud ka parimate nägijate eksimused. Illustratsiooniks pakun välja mõned neist.
Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasõda, kus USA, N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse Berliini müür.
Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna lootus, sest seal hakkab igaüks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.
Skandinaavia ennustaja J. Sundström arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb sõda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sõjas lastakse Sundström ise maha kas 12. märtsil või 12. novembril 1984.
Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rääkis hüpnoosis 4. veebruaril 1930 ühest ajalehest väljalõigatud portree kohta (mida ta ise ei näinud):
,,See mees on väga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on väga metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle läbi. Sõjavägi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha. Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe kaht aastat, siis on tal lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lõpp. Valitakse uued esindajad. Kommunism parandatakse. Seda teeb alamrahvas ja allasurutud intelligents. Punane madu väsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."
Tõenäoliselt rääkis hüpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hüpnotisöör B. Johanson. Jutt oli Stalinist.
LÕPETUSEKS
Võib-olla toimub tulevikus unenägude uurimine hoopis objektiivsemalt kui praegu. Tänaseks päevaks on arvamus, et unenägu on suunatud tulevikku, mitte mineviku. Aga see tuleviik sõltub käitumisest ja psüühilisest protsessidest minevikus.
LISAMATERJALI
Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.
Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y. 1971.
Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.
Miller, A. Selgeltnägemine ja ennustamine. Tall., 1935.
Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.
Богатырев, В. Подсознание на фотобумаге. Ж. Изобретатель и Рационализатор. 9/1979, ее. 4-7 и 24-25.
Вейн, А.М. Три трети жизни. М. 1979.
Грузенберг, С.О. Гении и творчество. Л. 1924.
SISUKORD
Sissjuhatus
1. Unenäod loodusrahvail
2. Sumer ja Egiptus
3. Vana-Kreeka
4. Vana-Rooma
5. Piibel unenägudest
6. Rahvuseeposed
7. Ended
8. Kilde kesk- ja uusajast
9. Eesti
10. XX sajand
11. Prohvetite eksimused
Lõpetuseks
Lisamaterjali
Sisukord